Waterdrive'i uuringute tulemused näitavad vajadust kohaneda kliimamuutustega kui osa tulevase veemajanduse korraldamisest põllumajandusaladel. Need järeldused tulenevad põllumajandustootjate/maaomanike ning valdade ja kohalike omavalitsuste prioriteetidest. Nende veemajandusega seotud väljakutsed on selgelt laiemad kui toitainete haldamine. Seetõttu soovitab Waterdrive valitsustele, et nad määratleksid kliima- ja veetundlikud piirkonnad riigi tasandil. Eesmärk on suunata tõhusalt ressursid ja toetus kõige tundlikematele ja kõrge riskiga piirkondadele, suurendades seeläbi osalemist ja tõhusust programmide rakendamisel.

Valikukriteeriumid nõuavad integreeritud sektoritevahelist hinnangut ja võivad hõlmata keskkonnasurvet, toiduainete tootmise intensiivsust, kliimariske, põuda/üleujutusi, konkreetseid väärtusi (kohalik maastik, keskkond) ja sotsiaalmajanduslikke tegureid. Waterdrive soovitab valitsusel spetsiaalse programmi rakendamist nende tuvastatud kliima- ja veetundlikele alade toetamiseks.

Waterdrive'i uuringute tulemused näitavad, et põllumajandustootjate/maaomanike huvi põllumajanduslikes keskkonnakavades osalemise vastu on nõrk. Uuringute tulemustest nähtub, et see ei ole tingitud põllumajandustootjate vähesest huvist, sest enamikul põllumajandustootjatel on tugev motivatsioon ja huvi looduse ja vee vastu. Pigem on vähene huvi tingitud mittemotiveerivate stiimulite, mh rahaliste hüvitiste ja/või koostöölepingute struktuurist ja usalduse puudumisest süsteemi tasandil. 

Seetõttu soovitab Waterdrive valitsustel jälgida ja ajakohastada stiimulite struktuuri, eriti kliima- ja veetundlikes piirkondades, et tagada põllumajandustootjate ja maaomanike kaasamine ja pühendumine. Põllumajandustootjad ja maaomanikud võivad otsustada juhtiva rolli kasuks, kui stiimulite struktuur ja motiveerivad tegurid on vastavad, nagu on osutunud mõnes Läänemere ümbruse piirkonnas. Põllumajandustootjate enda huvid, põllumajandustootjate organisatsioonid ja põllumajandusettevõtete nõustamisteenused mängivad samuti olulist rolli põllumajandustootjate nõustamisel, toetades neid juhtiva rolli kasuks otsutamisel. 

Waterdrive'i uuringute tulemused näitavad märkimisväärset suutlikkuse ja pädevuste puudumist veemajanduse ja maastiku terviklikumale majandamisele ülemineku toetamisel. Waterdrive on tuvastanud vajaduse laiendada olemasolevaid põllumajanduslikke nõustamisteenuseid nii, et need hõlmaksid ka integreeritud veemajanduse alaseid pädevusi. 

Waterdrive soovitab valitsustel investeerida uutesse teenustesse, nagu valglate alased nõustajad või muud sarnased veemajanduse eksperdid, olenemata sellest, kas nad töötavad põllumajanduslikes nõuandeteenistustes, omavalitsustes või nendega seotud organisatsioonides. Kõnealused uued teenused hõlmavad pädevuste ühendamist, nagu näiteks "valglate alased nõustajad" ja "veealaste õigusaktide eksperdid". Sellised teenused on eelduseks, et toetada ümberkujundamist ja tagada kohalike osalejate kaasamine.

Waterdrive'i tulemused näitavad, kui oluline roll on valglate algatustel ja kohalikul sektorivahelisel koostööl. Kõik sellised valglaid puudutavad algatused on olulised, kuid kohalikud tingimused on riigiti vägagi erinevad. Seetõttu erineb ja peaks korraldamine ja rakendamine riigiti erinema. Lisaks sellele on erinevates riikides erinev see, mida peetakse innovatiivseks või mitteinnovatiivseks. 

Sellest hoolimata on kohaliku kontekstiga arvestavate valglate innovatsioone ja living labs hõlmavate algatuste tähtsuse rõhutamine üks olulisemaid muutusi stimuleerivaid tegureid järgmise generatsiooni programmides. Praegused programmid on liiga bürokraatlikud ega ole piisavalt paindlikud, et toetada innovatsiooni ja arengut kohalikul tasandil. Waterdrive soovitab valitsustel valglate initsiatiivide toetamiseks paindlike rahastamismehhanismide avamist. Waterdrive soovitab suure või väikese riskiga piirkondadest sõltuvate valglate initsiatiivide toetamist. Waterdrive soovitab rahastamismehhanismi, mis on suunatud konkreetselt subjektide vahelise koostöö hõlbustamiseks ning ekspertide ja konsultantide palkamiseks. 

Waterdrive'i tulemused näitasid märkimisväärseid raskusi suuremahuliste kliima- ja veeinfrastruktuuri investeeringute arendamisel ja rahastamisel. See meede hõlmab rahvusvahelisi rahastamisasutusi ja panku, nagu NIB, NEFCO, EIP, EBRD ja teisi, eesmärgiga juurutada ulatuslikke integreeritud vee- ja maastikualaseid investeeringuid, toetada investeeringuid maastiku infrastruktuuri, näiteks suuri kuivendus- ja veevarustusprojekte, järvede ja vooluveekogude taastamise projekte, sealhulgas suuri märgalasid hõlmavaid projekte ning biogaasijaamu ja biorafineerimistehaseid. Vajalik on paindlikkus, et võimaldada lisaväärtuse saavutamist ühiste investeeringute, koordineerimise ja planeerimise toetamise kaudu.

Avaliku ja erasektori partnerlus on vajalik vee- ja maamajanduse integreerimiseks ruumilise planeerimise ja kohalike meetmetega. Selle eesmärgiks on tagada kohalikele osalejatele ümberkujundamisprotsessis juhtimine ja otsustusabi. Waterdrive'i tulemused näitavad kohalike asutuste ja omavalitsuste huvi.

Kohalikel asutustel ja omavalitsustel puudub aga üldiselt suutlikkus ja ressursid veemajanduse korraldamiseks. Waterdrive soovitab, et kohalikele omavalitsused saaksid - eriti kliima- ja veetundlikes piirkondades – vahendid, volitused ja pädevused selle ülesande täitmiseks.

Selliste teadusprogrammide eesmärgiks on toetada toiduainete ja veemajanduse süsteemide, sealhulgas ka muude sektorite, nagu rahandus ja kaubandussektori, säästvat ümberkujundamist selleks, et leevendada kliimamuutusi ja kohaneda nendega – mitte ainult loodusteaduslikust, vaid ka sotsiaalteaduslikust vaatenurgast.

Püütakse integreerida rohkem rakendusuuringuid, näiteks LIFE  ja Interreg Läänemere piirkonna projektide integreerimine teadusuuringutele suunatud rahastajatega, mh EU BONUS ja HORIZON EUROPE. Püütakse esitleda Läänemere piirkonna veemajanduse eriprobleeme ja teha ettepanekuid ELi ühise teadusuuringute kava teemade kohta.

Waterdrive'i uuringute tulemused näitavad, et otsuste tegemise digitaalsete tugisüsteemide kättesaadavus on puudulik. Riiklikul ja piirkondlikul tasandil on kättesaadavus üsna hea, kuid puuduvad digitaalsed otsuste tegemise tugisüsteemid koos kaartidega jne valglate ja põllumajadusettevõtete tasemel.

Asjakohane kohalik teave koos kaartidega jne on vajalik valglate nõustajatele, põllumajandustootjatele ja teistele kohalikele subjektidele. Kõige pakilisemalt on vajalik põllumajanduslike- keskkonnameetmete rakendamise parem suunamine ja õigete meetmete võtmine õiges kohas. Näiteks märgala keskkonnamõju on oluliselt erinev sõltuvalt antud asukohas valitsevatest tingimustest.

Läänemere piirkonnas on põllumajanduslikud ja keskkonnatingimused erilised tänu suurele valglale, üsna intensiivsele põllumajandusele ja pikale veevahetuse ajale Läänemeres. Pidev koostöö on vajalik edasiseks kogemuste vahetamiseks ning riikide vaheliste sarnasuste ja erinevuste ärakasutamiseks selleks, et luua tõhusamaid programme. Waterdrive'i uuringute tulemused näitavad head potentsiaali edasiseks kogemuste vahetamiseks riikide vahel ning tihedamaks koostööks suuremate arenguprojektide ja olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste asutuste vahel. Sellised huvitavad teemad edasiseks koostööks on:

1. Raamistike ja suuniste edastamine riiklikele veemajanduse alastele komisjonidele.  
2. „Kliima ja veemajanduse seisukohalt oluliste alade" tuvastamine ja määramine.
3. Uued teenused kliima ja veemajanduse juhtimise alal põllumajandusnõustamise teenuste raames.